Teadmuspõhist ja innovatsioonile suunatud ühiskonda peetakse tänapäevaste arusaamade kohaselt kriitiliseks eduteguriks riikide majanduslikus ning sotsiaalses arengus. Harjumuspäraselt on omastatud siin suurim roll ja väärtus kõrgtehnoloogilistele teadmusmahukatele tööstusharudele, vähem räägitakse klassikalise majanduse ja traditsioonilise tööstuste innovatsioonist ja selle erinevatest võimalustest.

Me peaksime võibolla rohkem rääkima innovatsiooni võimalikkusest laiemalt, kus ka organisatsiooniline innovatsioon omab suurt osatähtsust tehnoloogilise innovatsiooni võimaldajana ning aitab traditsioonilisematel ettevõtetel rakendada uuendusi. Mitmeid olulisi aspekte ei võeta sageli arvesse, kui pööratakse tähelepanu vaid uutele tehnoloogiatele. Samas muudavad pidevad süsteemsed sisemised protsessid kogu tööstusharu pikapeale dünaamilisemaks, võimaldades ka radikaalsel innovatsioonil esile kerkida.

Majanduskasv ei põhine vaid uute sektorite loomisel, vaid peamiselt juba eksisteerivate sektorite sisemisel muutumisel. Uuringud on näidanud, et traditsiooniliste ettevõtete innovaatilisus ei baseerunud hiljutistel teadusavastustel, vaid hoopis organisatsioonilisel võimekusel: pideva protsesside muutumise, sisemise- ja välise teadmuse sünteesi ning partnerite pakutud tehnoloogia kaudu.

Traditsioonilised tööstusharud on sageli alahinnatud oma võimekuses olla dünaamiline ning innovaatiline, kuna arvesse ei võeta neid innovatsiooniprotsesse, mis täiendavad olemasolevaid tehnoloogiaid. Tasub välja tuua ka huvitav asjaolu, et ei ole leitud tõendeid kindlate seoste kohta riikide tööstusstruktuuri tehnoloogilise intensiivsuse ja majanduskasvu vahel riikide kogumajanduse võrdluses. See näitab, et puudub kindlakstehtud seos, et vaid kõrgtehnoloogilised majandused on ka kiiresti kasvavad majandused. Sageli on majanduskasv seotud ettevõtete võimekuste mitmekesistumisega ning sellest tuleneva suurenenud innovatsioonivõimekusega.

Eesti majandus on viimase kahe aasta jooksul olnud langustrendis. Välistest faktoritest tekitab Eesti ettevõtetele aina enam survet Euroopa rohepööre, mille fookuses olev jätkusuutlik tootmine ning keskkonda säästvad tooted kujundavad ka Eesti majanduse tulevikku. Teine liikumapanev jõud on globaalne digitaliseerumine ning aina jõudu koguv tehisintellekt. Need trendid sunnivad ettevõtteid tegelema edasilükatud muutuste ning arendustegevustega arvestades ühiskonnas asetleidvaid üldisemaid suundumusi.
Aja jooksul on innovatsioonis aina enam rõhutatud järjepidevust ning süsteemsust, mis baseerub organisatsioonide võimekusel pidevalt ning fokusseeritult keskkonnas muutuda. Lisaks on majandusteooriad rõhutanud märkimisväärset koostöövõimekuse rolli, mis tõstab organisatsiooni võimekust innovatsiooni rakendada ning rahvusvahelises konkurentsis püsida.

Ettevõtluses toimub pidev võitlus püsima jäämise ning kasvu nimel, uued tulijad muudavad mängureegleid ning näevad vanade tegijate probleemides uusi ärivõimalusi. Nende ärikeskkonnas tekkinud uute võimaluste märkamine ning edukas ärakasutamine ongi innovatsiooni olemus äris.

Siinjuures on oluline rõhutada, et kõik äritegevuse funktsioonid võivad olla ühel või teisel viisil seotud innovatsiooniks vajalike tegevustega.

Oslo käsiraamatu (Oslo Manual) üldine definitsioon kirjeldab innovatsiooni kui uue või oluliselt täiustatud toote, teenuse turule toomist või protsessi kasutuselevõtmist. Sealjuures liigitatakse innovatsiooni kaheks peamiseks jaotuseks: tooteinnovatsioon ja äriprotsesside innovatsioon.

Tooteinnovatsiooni peamine eesmärk on kaasa tuua märgatavad parendused toote omadustes. See ei pea kõiki toote omadusi muutma, piisab ka toote osalisest parendamisest või kasumlikumaks tegemisest (nt läbi soodsamate või efektiivsemate materjalide kasutuse), see võib ka tähendada uute funktsioonide lisamist või kasutajamugavuse tõstmist. Uued ja innovaatilised tooted kasvatavad ettevõtte olemasolevat turuosa ning võivad olla kasumlikud, kui ettevõte soovib kasutada uutel turgudel esimese siseneja eelist. Tooteinnovatsioon on siiski harva üksi esinev nähtus, uute toodete loomine ja turule toomine hõlmab endas ka organisatsioonilise innovatsiooni komponente.

Organisatsiooniline ehk äriprotsesside innovatsiooni seostatakse eelkõige ettevõtte juhtimisega: äriplaani elluviimisega, äristrateegia eesmärkide saavutamisega ning konkurentsiga turul. Siin on oluline silmas pidada, et tavapärane kulude alandamise strateegia ei taga veel ettevõtte kasvu, seetõttu võib kasvu pidada äriprotsesside innovatsiooni üheks olulisimaks eesmärgiks.

Akadeemilised uuringud on näidanud, et organisatsiooniline innovatsioon loob ettevõttele pikaajalisi eeliseid valdkonna liidriks kujunemisel, samal ajal kui tehnoloogiline innovatsioon annab üldjuhul vaid ajutise eelise. Ettevõtte kasvule on tooteinnovatsioonil vaid siis positiivne efekt, kui selleks on kasutatud lisaks tehnoloogilisele innovatsioonile ka mitte-tehnoloogilise innovatsiooni komponente. Lisaks võib olemasoleva teaduskirjanduse põhjal väita, et organisatsiooniline innovatsioon suurendab ettevõtete ekspordivõimekust nii otseselt kui ka kaudselt ning toetab tehnoloogilist innovatsiooni. See tähendab, et organisatsioonilistest uuendustest tulenevad täiustused, näiteks ettevõtte äristrateegias, struktuuris ja juhtimises, võivad suurendada innovaatilisust ja luua sobiva keskkonna tehnoloogilise innovatsiooni kasutuselevõtuks. Analüüsides ettevõtte innovatsioonivõimekust, on oluline ka tähele panna, et organisatsioonilisel innovatsioonil on suurim positiivne mõju just väiksematele (0-49 töötajat) ettevõtetele, mida võib seostada kiire reageerimisvõime ning paindlikkusega.

Äriprotsesside innovatsioon hõlmab investeerimist teadmistesse, süvenemist organisatsiooni protseduuridesse, käitumisse ja suhetesse. Kuna organisatsioonilised teadmised on pigem teadmuspõhised kui tehnoloogiapõhised, on ka nende kaitsmine keerulisem ning see on ka üheks peamiseks põhjuseks, miks klassikalise majanduse ettevõtted ei investeeri äriprotsesside innovatsiooni teadlikult ning samaväärselt tehnoloogiaga. Lisaks on teadmistel põhinevat organisatsioonilist innovatsiooni keeruline defineerida ja hinnata äriprotsesside innovatsioonist tulenevat kasumit.

Võrreldes toote- või tehnoloogilise innovatsiooniga, on äriprotsesside innovatsiooni kaasatud märkimisväärselt rohkem inimesi. Mida radikaalsem on organisatsiooni muutus, seda enam mõjutab see suurt osa töötajaid ning tekitab sageli ka sisemist vastupanu. Kuna äriprotsesside innovatsioonil puudub turu otsene nõudlus, on juhtidel raske hinnata uuenduste abil loodud tulemust ning selle protsessi kulukust.

Innovatsioon võib ulatuda äriprotsesside järkjärgulisest parendamisest kuni kogu ettevõtte ärimudeli ümberkujundamiseni. Organisatsiooni ärimudeli innovatsioon hõlmab kõiki ettevõtte põhiprotsesse – tootmist, logistikat, turundust – ning ka tooteid ja teenuseid, mida ettevõte müüb oma strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Ettevõttel võib samaaegselt olla kasutusel ka mitu ärimudelit. Ärimudeli innovatsioon võib puudutada tooteid või äriprotsesse või mõlemat korraga.

Ettevõtte ärimudeli innovatsiooni ajendiks võivad olla väga erinevad nähtused – uued tehnoloogiad, uued tarbijate ootused ja väärtushinnangud või keskkonda kujundavad tegurid ja regulatsioonid. Tervikliku ärimudeli innovatsioonis eristatakse Oslo käsiraamatu järgi kolme tüüpi innovatsiooni:

  1. Ettevõte laiendab oma äri, kaasates täiesti uut tüüpi tooteid ja turge, mis vajavad uusi äriprotsesse
  2. Ettevõte lõpetab oma senise tegevuse ning siseneb uutele turgudele uut tüüpi toodetega, mis vajavad uusi äriprotsesse
  3.  Ettevõte muudab oma seniste toodete ärimudelit, nt füüsilise toote digitaalseks, mis vajavad uusi äriprotsesse

Tasub teada, et lisaks globaalses mõõtmes radikaalselt uutele ideedele, võib ärimudeli innovatsiooni uudsust hinnata ka turu- või ettevõttepõhiselt. Ettevõte võib olla innovaatiline kohalikul turul, kopeerides seda, mis on juba mujal maailmas tehtud või saadaval. Samuti võib ärimudeli innovatsioonina käsitleda äriprotsesse, millega ettevõte konkurentidest tugevalt eristub ja mis on innovaatilised ettevõtte siseselt.

Ärimudeli mõistet võib teenuse-ettevõtete kontekstis käsitleda ka kui ettevõtte väärtuspakkumise süsteemset kujundamist. Ettevõtted otsivad pidevalt, mida teha olemasoleva väärtuspakkumise täiustamiseks, uue (homse) väärtuse loomiseks ja täielikuks ümberkorraldamiseks, näiteks omandamiste, loovutamiste või partnerluste kaudu.

Silmas tuleb pidada, et rutiinseid muudatusi ning uuendusi või tootmistehnoloogia asendamist samaväärsega ei saa pidada tooteinnovatsiooniks. Innovatsiooniks ei saa pidada ka tootekontseptsioone ega prototüüpe, mis ei ole veel kommertsialiseeritud. Innovaatilisel tehnoloogial endal pole iseenesest majanduslikku väärtust, kuni seda ärimudeli kaudu pole kommertsialiseeritud. Sama tehnoloogia võib kahe ärimudeli rakendamisel anda kaks täiesti erinevat tulu.

Ettevõtted ei tee uuendusi kunagi eraldiseisvatena: innovatsiooni on kollektiivne ja kumulatiivne protsess, mille käigus suhtlevad ettevõtted nii teiste ettevõtete kui ka muude organisatsioonidega. Teaduspõhise teadus- ja arendustegevuse innovatsiooni jaoks on teadlased ja insenerid olulised, kuid innovatsiooniliikide laiemas käsitluses on oluline väärtusahelapõhine koostöö. Erinevalt klassikalisest teadus-arendustegevusest liiguvad teadmised rohkem ettevõtete vahel kasutades innovatsiooni loomiseks organisatsiooni töötajaid.

Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et organisatsiooniline innovatsioon on võrdselt oluline tehnoloogiliste uuendustega, lisaks võivad juhtimisinnovatsiooni eelised üheskoos tehnoloogiliste uuendustega üles kaaluda traditsioonilisemate toote- ja protsessiuuenduste eelised. Silmas tuleb pidada sedagi, et potentsiaalne uus tehnoloogia ei pruugi toetada olemasolevat ärimudelit ja sellisel juhul peavad ettevõtted laiendama oma vaatenurka, et leida uuest tehnoloogiast väärtust loov innovaatiline ärimudel.

Edukad on need, kellel on pidev sisemine püüdlus uute ideede poole ning valmisolek muutusi vastu võtta. Uute start-up tüüpi ettevõtete fookuses on sageli tuua maailma midagi täiesti uut, mis muudab meie tooteid või teenuseid radikaalselt, samas on sedalaadi mõtlemine väga oluline ka küpsetele väljakujunenud organisatsioonidele, et keskkonna muutustega adapteeruda ning järjepidevalt väärtust luua.

Artikkel põhineb autori 2019. aastal kirjutatud klassikalise majanduse / tööstuse innovatsioonivõimekuse uuringul