Roche asutati 127 aastat tagasi ning juba siis võtsid ettevõtte juhid ja omanikud suuna sellele, et olla oma ajast ees pakkudes lahendusi olemasolevatele murekohtadele. See mentaliteet on jätkunud läbi pika ajaloo ning Roche Eesti on rahvusvaheliselt silma paistnud kui innovatsiooni eeskõneleja mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. 

Tuleb olla julge ja mõelda, milline oleks parem tulevik ning olla südikas ideede elluviimisel. Oleme eriti viimase viie aasta jooksul tõusnud rahvusvahelisel tasandil nähtavaks kui kohalik filiaal, mis suudab läbi viia uuenduslikke projekte. Meie eelis ei ole ainult soov olla uuenduslik ja innovatsioonile orienteeritud, vaid Eesti väiksusel on ka oma võlu – siin saab läbi viia uute projektide katsetusi enne, kui neid suurriikides rakendama hakata. See kõik ei oleks võimalik, kui Eesti tervishoius tegutsejad, näiteks arstid, teadlased ja riik, ei püüdleks paremate lahenduste poole. Oleme läbi viinud mitmeid edukaid projekte, kuhu oleme ise kaasanud teisi asutusi või on meid olulise partnerina kaasatud. 

Mis kannustab Roche Eestit püüdlema süsteemse ja pideva innovatsiooni poole?

Kõige lühem vastus sellele on, et me tahame teha täna seda, mida patsiendid vajavad homme. Tänased lahendused on juba reaalsus, aga mõelda tuleb alati kaugemale selleks, et homne saaks olla parem, eesmärgiga luua inimkeskne tervishoid. Roche’i töötajatena soovime oma tööd teha nii, et sellel oleks päriselt positiivne mõju inimese elukvaliteedile. Seejuures mõeldes kogu patsiendi teekonda tervikuna, mis hõlmab nii parimat ravi kui ka hilisemat elu haigusega ning ka efektiivsemat tervishoiusüsteemi. Näiteks on meil koostöös partneritega käimas kopsuvähi patsiendi teekonna arendusprojekt, millega soovime muuta kopsuvähi patsiendi teekonda terviklikumaks ja tagada võimalused haigusega paremaks toimetulekuks. Seni on vähipatsientidele vajalikku ravi- ja sotsiaalteenuseid käsitletud eraldi, aga selle projektiga tekib tervikvaade, mis tõstab vähiravi ja elu vähiga uuele tasemele nii patsiendi, tervishoiu kui riigi vaatest. 

Millised on innovatsiooni enim puudutavad müüdid?

Olen kuulnud arvamust, justkui innovatsioon oleks automaatselt kohe midagi head ning igale muutusele innovatsiooni sildi kleepimine muudab selle paremaks. Innovatsiooni all sageli mõistetakse mingeid ägedaid ideid, millel ei pruugi olla mingit erilist tegelikku efekti. Minu arvates on siis lihtsalt ei liha ega kala olukord. Miks? Innovatsioon ei ole asi iseeneses, vaid see peab päriselt olema oluline ja muutma midagi päriselt paremaks. Innovatsioonilisi ideid kaaludes tuleb olla aus ja julge, et otsida vastuseid küsimustele, mis on selle eesmärk, mis probleemi lahendab, kas tulemusel päriselt ka vajalik mõju on? 

Näiteks võib tuua Eesti ja Saksamaa tervishoiusüsteemid. Eesti peab end väga edumeelseks digiriigiks, me oleme selle üle isegi uhked. Arstide põhiline töövahend on arvuti, kuhu kogutakse iga patsiendi kohta käivat infot. Samal ajal kirjutavad Saksamaa arstid veel paberkaustikutesse. Eesti tundub tõesti väga arenenud digiriigina. Aga tegelikult on siin veel suur töö teha, sest meie arstide kaustikud lihtsalt on digitaalsed ilma, et neid andmeid kuidagi oluliselt paremini ära kasutatakse, kui paberkaustikute puhul. Haiglates on kasutusel erinevad infohaldussüsteemid, kust iga vastuvõtt, protseduur või muu liigutus tekitab eraldi infokillu, kuid puudub riiklik terviklähenemine ehk andmetöötlus selliselt, et inimene oleks infosüsteemis tervik. Et inimese teekond oleks jälgitav läbi kõikide etappide ning seejuures asetades teda süsteemi keskseks tegelaseks, kelle järgi peaksid joonduma erinevad teenused, nagu tervishoiu- ja sotsiaalteenused. 

Milliste sammudega saab luua ettevõttes kultuuri, mis toetab innovatsiooni ja uuenduslikkust?

Kutsun kõiki üles olema uudishimulik, julgeda küsida küsimusi ning unistada sellest, kuidas teie arvates võiks midagi olla. Seejuures tuleb olla valmis ka ebaõnnestumiseks, sest iga soovitud muutus või uuendus ei pruugi anda kohe soovitud tulemust. Aga kas see on tegelikult ebaõnnestumine? Ei. See on osa arenguprotsessist. Teaduse vaatest on iga tulemus tulemus, millest saadud teadmust saab ära kasutada järgmiste sammude tegemisel. 

Avatud silmadega ringi vaatamine, sh õppimine teiste sektorite kogemusest, meeskonnaga sihtide seadmised ning keskendumine olulisele on need, mida võiks iga edumeelne kollektiiv omaks võtta. Seejuures ei pruugi kollektiivne ajurünnak alati olla parim viis, vaid töötajatel peab olema piisavalt aega ka mõttetööks iseendaga ning mujalt inspiratsioonide otsimiseks. 

Muutuste juhtimises kehtib sama põhimõte, nagu mootorratturitele õpetatakse – mootorratas sõidab täpselt sinna, kuhu vaatad ehk manöövrite puhul vali konkreetne suund, keskendu sellele ja siis mootorratas läheb näiliselt justkui ise täpselt õiget trajektoori mööda. 

 

Roche Eesti kogemust jagas ja küsimustele vastas Roche Eesti kommunikatsioonijuht Pille Kalda

Roche Eesti on 2% klubi tunnustusega ettevõte

2% klubi märgis on tunnustus Eesti ettevõtjatele, kes investeerivad oma ettevõtete käibest 2% või miljon eurot aastas teadus-arendustegevusse.